Niisis olen ette võtnud midagi täiesti arulagedat. Alustan uuesti blogimist.
MIKS?
Viimasest postitusest on möödunud umbes täpselt aasta ja ma üks päev lihtsalt juhtusin lugema oma enda blogi postitusi. Lugesin neid nimoodi nagu mina ei oleks neid kirjutanud ja vahepeal lausa naersin kõht kõveras. See pani mind mõtlema,et kui ma kunagi mingil müstilisel viisil peaksin olema juba suurem või lausa täiskasvanu siis oleks ikka jube mõnus lugeda ja meenutada neid lollusi mis ma olen teinud,sest ei jõua ju oma aruga kõiki lollusi meelde jätta.
Kui sina,kes seda loed teaksid mind ainult mu blogi järgi siis seletan ära,mis vahepeal toimunud on.
Juhtunud on ikka miljoneid assju,mida isegi kõikvõimas ise ei suuda meenutada.Kõikvõimsana siis mõeldes ise ennast.
Ma olen kahjuks muutunud täiskasvanulikumaks ja samas ka õnneks,sest ,et lolluse generaator,mis mu peas asub arendab iga juurde tulnud päevaga aina uhkemaid lollusi välja.Julgen isegi õelda,et kunagine lehmamine ei ole praeguste lollustega võrreldavgi.
Võin mõned toimunud sündmused siiski siia kirjutada.
Ma olen arenenud kitarri mängus ja üks tähtsatest sündmustest on elektrilise kitarri saamine ehk välja teenimine läbi tapva töö.
Suvel oli tantsupidu,mis oli täis emotsioone,treeninguid,väsimust,nalja ja,et mitte unustada LOLLUSI.
Ma olen vahepeal käinud ära suurel saksamaal vahetus õpilasena,kus siis käisin Berliini koolis,elasin ehtsate sakslaste juures,pidin elama jubeda saksa huumoriga, käisin saksa koolis,tegin lollust ,mängisin sakslastega jalkat,pidin elama saksa huumoriga sain süüa jumalikku dönerit,käia itaalia pitseerias,kus töötajad sind vennaks kutsuvad.
Selle pika ajaga olen tutvunud väga paljude toredate inimestega,nii eestist,kui välisriikidest,kes mu elukest värvikamaks teevad.
Lugeja ära muretse tekst ei jää nii igavaks,sest nüüd ma hakkan kirjutama,mis toimub praegu!!
Täna
oli ikka üks kuradima huvitav päev,kui nii ilusti võib õelda. Tegelikult pold selles päevas midagi ebatavalist. Lihtsalt tavalised asjad nagu füüsika tunnis grillib füüsika õpetaja 230 Voldi elektriga vorsti ja siis õgib selle meie silmade all ära.
Niisis tegi õpetaja Markus Reischl meie ees testi,seletamaks,kui ohtlik on elektri vool.
Klassi sisenedes oli klass täis haisu.Rõvedat haisu,nagu oleks keegi ennast põlema pannud ja siis üritanud ennast juukse lakiga kustutada.Fuhh!
Katse alguses,tõi õpetaja lauale 2 kahvlit,taldreku ja paki saaremaa mingit lihatoodet,millele ta siis mõlemasse otsa kahvli torkas.Järgmiseks ühendas ta kahvlite külge masinavärgi,mille ta siis tööle pani.
Paari sekundi pärast hakkas vorst kihisema ühest otsast käis pauk,kuhu tekkis auk,mille otsast lendas suitsu ja sädemeid.
Hiljem söi ta selle meie nina alla ära,jõi piima peale ja seletas,et meie ei tohi seda süüa,sest seadus ei luba. Samal ajal kirjutasime meie,mis vaeses vorstikeses toimus.
Hiljem küsis ta,et miks ta seda katset vorsti peal tegi.Klassivend Jonas siis tõstis kiirelt käe ja pakkus välja,et ta tegi seda vorsti epal,sest ta on pärit Bayer´ist lõuna saksamaalt.Kahjuks oli vastus vale. Õige vastus oli,et katse oleks inimese peal liiga ohtlik olnud,kuigi ta pakkus mind tunni alguses katse-jäneseks.
Väike seletus, Bayer on lõuna saksamaal see osa,kus inimesed käivad ringi lederhoosenites, ratsutavad kitsedega mägedes ja suhtlevad üksteisega vaid joodeldades.
Keemia tunnis-Tegime Mattiase ja Mardiga üle klassi üksteisele parajasti lolle nägusid,kui ma otsustasin ka teised kehaosad sina kaasata.
Täpselt õigel hetkel astus klassi keemia õpetaja,just siis kui ma olin oma jala laua peale ajanud ja lolli nägu teinud.
Peale kooli ajasin enda kossid mattiase juurde,ku siis kitarri mängisime.(Mattias mängib bass kitarri).
Kaugele koju sõitsin bussiga,kus minu ees istuv nahaalne tädi lasi oma pinki mulle täie massiga peale.
Nüüd istun kodus, rüüpan küünlavalgel teed,kuulan head muusikat,söön ja naudin mõnusa reede õhtut.
Ma loodan,et teil on sama hea õhtu,kui mul.
Varsti postitan veel.
Järgmised tulevad lahedad I promise!
Jube külmaks kisub ja tegelikult ei oleks ma pidanud kooli minema täna,kui ei oleks tahtnud aga armastus kooli vastu lihtsalt ei lubanud mul koju jääda :D
