Kell on suht palju juba ja tegelikult peaks ma magama minema. Ema tahab,et ma hommikul tal toimetada aitaksin .
AGA mul ei ole und. Päeva otsa ei olnud mul kõht tühi ja nüüd õhtul siis otsustab ta tühjaks minna. Mis õigusega, ma küsin??
Ma kuulan nüüd juba väga mitmendat korda Beatles'ite lugu Blackbird ja isegi vaatasin internetist välja selle loo värgid,et kitarril kaasa mängida.
Mul on hea tuju ja hea meel,et mul on energiat, aga ma tõesti peaksin magama minema. Ma ei lähe,sest mul on janu ja ma lähen varsti kööki ja teen endale jõhvikatest jooki. Ja muidugi ka see,et ma ootan, millal Johanna tagasi tuleb. Tahan temaga veeel rääkida . Ta tõesti on mulle väga kallis.
Mu venna neiu just saatis mulle ühe mõnusa loo juurde. Ta ütles,et mõtles selle loo ühe osa pärast minu peale. Nimelt! juba mõni aeg tagasi kui võtsime saksa osakonna bändiga lugu Dust in the wind, tuli seal hääldada ingliskeeles sõna uudishimu. Mina proovisin seda hääldust talle õpetada ja igakord (isegi esinemistel) vaatasin enne selle sõna tulekut talle kurja pilguga otsa. Selles loos oli ka ühes kohas sõna curiosity.See lugu oli Jack Johnsoni "Upside down". Imelik,kuidas üks sõna võib meenutada inimest.
Johanna on nüüd juba tagasi, ma hakkan temaga rääkima.

Ööd!

Rahu

Ma kirjutan ja ma naudin seda,eriti kui ma tunnen,et see,mida kirjutan on hea ja silmadele kerge.
Ma kirjutan endale, tunnetates seda piiri, mille loovad need inimesed,kes mu kirjutisi loevad.

On vaheaeg juba tervelt kaks ja pool päeva. Mul on aega ja ma tunnen,et ma saan puhata. Lõpuks mõni selline vaehaeg.
Need kaks ja pool päeva vaheajast on olnud nauditavad,sest mul on aega ja ma olen olnud sportlik.
Reedel ei olnud mul kahte tundi suusatamist. Selle asemel oli tund numero 2 jõusaalis ja tund numero 3 ujulas. Vaatamata sellele,et ma peale neid kahte tundi väga pehmelt väsinud olin ja järgmise päeva hommikul ennast voodist välja veeretama pidin lihasvalude tõttu, tunnen ma ennast tänu sellele ja viimase kahe päeva hommikustele venitustele ja jooksmisele väga värskelt ka täna kell 21:48
Peale selle,et ma olen sportlik ja tervislik, proovin ennast ka harida lugedes raamatuid.
Ja selle koha peal praegu, siin jooksis mõte kokku.
Tegelikult tahtsin veel kirjutada,et lugesin hiljuti peale raamatute ka ühte huvitavat artiklit,kus teadlased kinnitavad David Icke'i teooriat,et maailm,kus me elame on juhitud mõne kõrgema juhi poolt nagu jumal või olend,kes lõi superarvuti ,mis omakorda loob meie ümber ilusioonidena maastiku ja inimene. Seda teooriat järgides peaksime me kõik ka olema ühendatud kuidagi ja see "meie" oleme kõik üks. Huvitav teooria minu meelest.
See kuidagi haakub ühe raamatuga,mis ma pimesi endale riiulist välja valisin. Raamatu nimi on "Tema Jumalik Kõrgus" ja on kirjutatud ühe uhke krisna värgi mehikese poolt, kes väidab siis ka,et on olemas jumalad ja,et me peaksime neid kuulama,et pääseda tupikust,kuhu meid on viinud materialistidest liidrid. Nii palju infot lugeisn vähemalt välja selle raamatu taga kaanelt,sest lahti ma pole veel jõudnud seda teha.
Teistest raamatutest ma ei hakka lähemalt rääkida aga võin õelda,et hiljuti loetud raamatud on "Schindleri nimekiri";"The Perks Of Being a Wallflower";"Tütar Poeg" ja "Martin Eden"
Vahepeal teen veel süüa ka. Alles hiljuti näiteks browniesid,mis olid muidu mui delicioso'd. Peale selle mängin kitarri ja millalgi tahaks üritada joonistada või maalida ka,kui aega jääb.
Täna kuulasin terve päev otsa The Smiths'e ja nautisin lebotades vaheaega.
Vaheaeg tuleb veel edaspidi ka kindlasti sisukas.
Maarmastansind!Loodan palju päikest,sest lumi on juba ebameeldivaks muutunud ja võiks ära sulada,sest kevad ootab ja jäisest õhust on juba jääpurikad kopsudes.

See postitus tuli väga raporti moodi millegi pärast .