Palun,kujutle,et need sõnad on pehmed.
Täna öösel surun tunnetesegaduses hööguva pea karmilt patja ja tõmban liialt sooja teki kuumale ihule. Kõik see -patjade pehmus,mu pea kuumus ja hetkeline emotsioon ei loe sellel hetkel enam üldse,sest ma ei näe tulevikku ja olen kindel,et juba tol hetkel, kui olen selle postituse lõpuni kirjutanud on mu pea jahtunud ja tekkki tundub jahedam.
Ma armastans sind vaatamata kõigele,mida välja suudaksid mõelda.
Metsas ragisedes tamm kukub.
Hai lõugade vahel mees verine karjudes hukub.
Ma jooksen tuppa ja panen kõik uksed lukku.
Sulen silmad ja näen unes kuidas upun.
Veidi hiljem peale uppumist näen veepinda.
Su märgu hilpu,tõmbad mind veest välja ja surud nuttes vastu rinda.
Miks sa ei jätnud mind sinna?
No comments:
Post a Comment